Laupäeval, 7. juunil toimus esmakordselt kalmistukultuuri päev Hiiumaal, mida rahvasuu Kärdlas hakkas juba kalmistufestivaliks nimetama. Hiiumaa ametikooli pühendunud linnaaednikud koos juhtõpetaja Lylian Lainojaga panid kokku vapustavalt huvitava ja mõtlemapaneva programmi. Pikast ja sisukast päevast sai osa ligi 170 inimest.

Margot Paali, Piret Piir ja Siiri Pelisaar (LA23) kirjutasid kamba peale Hiiu Lehele toreda loo "Intelligentsed lobisemised Kassari kalmistul":

Hiiumaa Ametikooli linnaaedniku eriala teise kursuse õpilased on igal kevadel korraldanud kohalikku kogukonda kaasava aianduspäeva. Sel aastal tutvustasid linnaaednikud 7. juunil Kassaris kalmistukultuuri ja -haljastust. Päeva mõte oli vaadata lisaks aiandusele ka surmakultuuri laiemalt – läbi mitmesuguste surmaga seotud kommete ja tavade. Programmi  oli kaasatud meie rahvuskultuuri tipud – kultuuriloolane ja folklorist Marju Kõivupuu,  Hiiumaa ajaloo ja omakultuuri uurija Helgi Põllo, kirjanik, luuletaja ja tõlkija, hariduselt bioloog Tõnu Õnnepalu, mitmepalgeline kunstnik, filmimees ja muusik Hardi Volmer ning ajakirjanik ja dokumentalist Jaan Tootsen. Kasutades Jaan Kaplinski sõnu oli päev kantud “intelligentsest lobisemisest”. 

Pole vahet, kas ütleme “surnuaed” või “kalmistu”. Sõna “surnuaed” on ühelt poolt justkui karm oma lõplikkuses, teiselt poolt aga vihjab selle koha aianduslikule loomule. Juba “Kalevipojas“ on kurbilusad read haua ehk kalmu kujunemisest: ”Sinililled silmadele, kullerkupud kulmudele.” Meie lähedase kalm on justkui väike aed ja surnuaed nagu eriline park, kus võib jalutada – mõelda, meenutada ja mäletada. Tõnu Õnnepalu väljendas mõtet, et surnuaedades on tegelikult õige vähe pistmist surmaga, siin kõik ju elab – linnud laulavad, mesilased sumisevad, taimed kasvavad...
 
Päev algas Kassari kabelis, kus Marju Kõivupuu tutvustas matusetavandeid läbi aegade, traditsioonidest tänapäeva muutunud matmiskommeteni.

Järgnes ringkäik Kassari kalmistul, kus tulevased linnaaednikud jagasid oma teadmisi kalmude kujundamisest, tutvustasid erinevaid pinnakattetaimi, kalmistule sobivaid puid, põõsaid, püsikuid ja suvelilli. Samuti kõneldi jäätmekäitluse murekohtadest. Tõdesime, et raamatutarkus ei ole alati viimane sõna.  Kohtame kalmistutel tihti taimi, mida raamat ei soovita, aga ometi on need kõikjal. Sest meile meeldib nii. Ringkäigu lõpetas meie õpilase, meisterflorist Tuuli Luiga töötuba kalmu kaunistamise kaasaegsetest võimalustest. Näiteks sobivad sünniaastapäeva puhul lausa lõbusad leinakimbud, helged pärjad nii lõikelillede kui istutusvormina. 

Päev jätkus rännakuga Hiiumaa surnuaedades Helgi Põllo köitvate lugude saatel. Põnev oli kahe meistri, Põllo ja Kõivupuu, omavaheline sünergia. Teineteise mõtteid täiendati, igast lausest tõusis uus teema ja jutt tuli jutu peale.

Kabelijuttude õhtuks sai Kassari vana kabel huvilisi pilgeni täis. Õhtu juhatas sisse Hardi Volmeri lühifilm “Maetud Euroopas”. Oma mõtteid surmast, matusetavanditest, surnuaiast kui rahupaigast, mis ka elavaile võib väga võluv olla, jagasid Jaan Tootseni modereerimisel Marju Kõivupuu, Hardi Volmer ja Tõnu Õnnepalu. Jutud kandusid tagasi lapsepõlve, puudutasid meie hirmude ja harjumuste piire. Läbi luule, laulu ja mõtiskluste sai raskena mõjuv teema paljudele lähedasemaks. Küünlavalges kabelis oli õhkkond kuidagi eriliselt helge. Tõnu Õnnepalu esitatud luuleread Jaan Kaplinski ja Ernst Enno loomingust viisid jutud tuha- ja kirstumatustele, teemale, mis tõenäoliselt on meid kõiki korrakski puudutanud – et kumb siis...

Nagu raskete teemade puhul tihti, aitab ikka huumor. Andrus Vaarik on öelnud, et huumor aitab unustada surmahirmu. Esinejad tõdesid, et ilmselt ei ole Kassari kabelis mitusada aastat nii palju naerdud. Kosutavalt mõjus teadasaamine, et ka noored ei ole kalmistukultuurist võõrdunud, see läheb neile korda. “Ärge kandke meid veel maha”, ütles üks noor külaline. Noored  kulgevad omas rütmis.

Kui aga kokku võtta meie ürituse aianduslik külg, siis sobib selleks Marju Kõivupuu mõte: “Inimene proovib sageli end väljendada kalmu kaudu, soovib selle kujundamisega öelda midagi nii lahkunu kui iseenda kohta.”

Mõtleme siis head ja kujundame väärikalt! Me oleme kõik oma elus aednikud.

Aitäh kõigile esinejatele, suur tänu meisse uskumast, juhtõpetaja Lylian Lainoja! Täname kirikuõpetajat Triin Simsonit ja Kassari kabeli perenaist Reet Käärameest. Täname Arno Kuuske Hiiumaa Kinost.

Linnaaednike poolt sügav kummardus Hiiumaa inimestele, kes meiega selle ilusa rännaku kaasa tegid!

Aitäh imekaunite fotode eest, Triin Lukas ja Maria Mäeots!
Rohkem fotosid leiad siit: https://bit.ly/hak_kalmistukultuurlink opens on new page